Rehvirõhk mõjutab sõiduki juhitavust, manööverdusvõimet, pidurdamist ja kütusekulu. Vale rõhuga rehv kulub kiiremini ja kütust kulub rohkem.
Rehvide rõhku tuleb kontrollida “külmade” rehvidega ning seda tuleks teha iga kuu. “Külmad rehvid” tähendavad, et rehvid on välisõhuga samal temperatuuril. Pärast mõnekilomeetrist sõitmist rehvid soojenevad ja rõhk suureneb.
Vale rehvirõhk suurendab kütusetarvet, lühendab rehvi kasutusiga ja halvendab auto teelpüsivust. Liiga madala rehvirõhuga sõites võivad rehvid üle kuumeneda ja kahjustuda. Rehvirõhk mõjutab sõidumugavust, teepinnalt kostuvaid helisid (müra) ning juhitavust.
Missugune on õige rehvirõhk?
Valdavalt jääb õige rõhk 2,2-2,5 ühiku vahele. Info selle kohta, kui palju peab rehvides rõhku olema, leiate tavaliselt juhiukse siseküljelt või kütusepaagi luugilt. Kindlasti on see info olemas ka auto kasutusjuhendis.
Rehvirõhk on tegelikult olulisem kui valdav enamus autojuhte arvab.
Võib öelda, et hinnanguliselt pooled autojuhtidest ei kontrolli rehvirõhku üldse. Sageli sõidetakse rehvivahetusest rehvivahetuseni ning ei tunta huvi enne kui rehv on juba silmnähtavalt tühi.
Õige rehvivalik, -rõhk ja paigaldamine on turvalisuse tagamiseks väga olulised. Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 cm2 ulatuses ning ühtviisi halb on nii rehvi üle- kui alarõhk.
Kui rehvirõhk on näiteks 80% soovitatud rõhust, väheneb ka rehvi eluiga 20% võrra. Kui rehvirõhk on aga liialt kõrge, väheneb kokkupuutepind maapinnaga. See omakorda mõjutab auto juhitavust ning pikendab oluliselt pidurdusteekonda.
Rehvirõhu kontrollimine
Rehvirõhu kontrollimine on võrdlemisi lihtne. Bensiinijaamades on võimalik kontrollida rehvirõhku digitaalse näidikuga õhuseadmega (kompressoriga), mis pumpab rehvi täpselt soovitud rõhu.
Turvalise sõidu tagamiseks soovitame kontrollida oma rehvirõhku paar korda kuus.